Piiskopilinnuses, nii kui uksest sisse lähed, seisis mingi omapärane puust koletis, raudprillid ees. Mõtlesin et lasen endast, naljaviluks, selle koletise juures pilti teha.    Juba pärast, kodus, hakkasin seda pilti vaatama ja tulin järeldusele et see pole mingi koletis ega ebajumal (mis ebajumal saab olla Piiskopilinnuses?) vaid hoopis mingi keskaegne piinariist.

    Pärast Piiskopilinnuse külastamist arutasime poistega mida edasi teha: mina tahtsin minna Karujärve juurde ja käia veel mööda Saaremaad ringi sest nii harva saab sinna kanti, poisid jälle tahtsid minna Orissaarde ja sealt koju, Muhusse. Ma siis tegin ettepaneku et kes tahab minuga reisima minna, tulgu minu autosse ja kes tahvad koju, need mingu Aini autosse, ja õhtul saame taas kokku Muhus. Mina jäin üksi kuid mitte kauaks. Käigepealt läksin tuttavate juurde kes elavad Kuressaares. Nad soovitasid mulle veel vaadata Viidumäe looduskaitseala ja käia kindlasti ka Viidumäe tornis ja muidugi käia Panga Pangal.

   Nii ma alustasin teed Karujärve poole. Kuressaares Kihelkonna maantee ääres hääletasid kolm noort tüdrukut. Kui nad said teada et ma sõidan Karujärve suunas siis ütlesid et tulevad kaasa. Hiljem selgus et need on kohalikud koolitüdrukud ja elavad Kärla läheduses. Tänu nendele ma sain ilusti kohale, muidu üksipäni ma oleks Kärlas kindlasti sellest kohast mööda sõitnud kus tuleb keerata vasakule et Karujärve juurde jõuda.