Karujärv.

        Lõpuks olingi jõudnud Karujärve äärde. Mu silmadele avanes Saaremaa vanim (tekkinud 8000 aastat tagasi) ja suurim (330 ha) järv. Siin pean märkima et see on vist ka Saaremaa ilusaim ja soojem (sel suvel raadios teatas et Karujärve vesi oli 26 kraadi) järv. Kahjuks sel päeval vesi ei olnud enam nii soe ja suplema minna ma ei riskinud, ainult käisin jalgupidi sees. Järve peal oli näha purjelauaga surfajaid. Karujärve kämpingu receptionis mis on sammuti ka infopunkt oli suur järjekord. Ma tahtsin väljauurida kas tohib oma purjelauaga või kummipaadiga minna järvepeale (tuttavad rääkisid mulle et paar aastat tagasi nad olid läinud oma paadiga Karujärve peale ja siis kohe oli tulnud nendega riidlema mingi vanamees kelle hoolduses see järv pidi olema, motiveerides oma pahameelt sellega et võõras paat võib infektsiooni järvevette tuua, et sellepärast seal ei tohi oma paadiga sõita). Infopunktis neiu vastas mulle et ta ei tea et oleks keelatud oma paadiga seal sõitmine, ja minagi ei avastanud seal mingeid kirjasi sellise keelu kohta. Sellegipoolest ma ei läinud oma paadiga sõitma sest kell oli juba palju ja mul oli veel ees pikk teekond ja palju teisi vaatamisväärsusi. Üldiselt see kämping jättis mulle mingi kehva, nõukogudepärase (nagu venelased ütlevad "sovkovõi") mulje: mingisugused peldiku-moodi bungalo'd liiga üksteise lähedal. Noh, mis teha, eks see kõik ju nõuab investeeringud ja kui näiteks Peoleos on kliente aastaringselt siis Karujärve ääres - ainult suvel. Öö bungalo's pidi maksma 250 EEK, ja sellel päeval kõik need onnid olid juba välja üüritud. Telkimine 30 EEK, ja kui tahad autoga veel telgi juurde sõita siis + 50 EEK.

         Vaatasin selle au ja uhkuse üle ja asusin teele Viidumäele.

          Viidumäe looduskaitseala, mis paikneb Lääne-Saaremaa kõrgustikul, on taimestikult ainulaadne Eestis. Ja tõsiselt, seal on väga ilus loodus. Üldiselt, merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on Saaremaa taimestik väga rikkalik: seal leidub 4/5 Eestis kasvavaist taimeliikidest.

 

 Vaade Viidumäe tornist.

     Viidu Runamägi on Saaremaa kõrgeim tipp mille kõrgus on vaid 54 m üle merepinna. Mäe otsas on veel mitmekümne meetri kõrgune vaatetorn selle torni tippust, kus tehtudki see pilt, avaneb väga ilus vaade, edelapool näeb merd ja loodepool paistab Kihelkonna kirik. See tee, mis paistab pildi peal, viib läbi Viidumäe looduskaitse ala Lümanda -Kihelkonna maantele välja. Tegelikult, kui tulla Viidu poolt Viidumäe torni poole siis natukse enne torni keerab üks tee paremale ja viib Kihelkonna-Kuressaare maantele välja. Kui ma ronisin tornist alla siis hakkasin kaarti uurima et kuidas parem oleks saada Pangale. Plaanisin minna ülalmainitud teed pidi kuid ma ei olnud kindel kus kohast tuleb paremale keerata: kas ennem torni või pärast torni sest mul oli küllaltki täpne kaart, BTG kataloogist võetud, kuid kahjuks seal ei olnud Viidumäe torni märgitud. Kui torni juurde sõitsin siis ma ei lihtsalt osanud seda tee otsa silmas pidada.Õnneks seal oli ka teisi inimesi. Kuid nad ei teadnud ka seda teed ja soovitasid mul otse sõita. Nii ma tegingi ja sõitsin läbi Viidumäe looduskaitse ala ja jõudsin Kihelkonnasse. Kihelkonna on suuruselt Saaremaa kolmas asula (pärast Kuressaare ja Orissaaret). Vaatasin sealset kirikut (1270) mille torn on Saaremaa kõrgeim (60m) ja on ühtlasi majakaks. See kirik meeldis mulle väga, ja mingis mõttes meenutas mulle Nissi kirikut (mu vanaisa kodukohast) kuid oli sellest ilusam.

    Siis jätkasin oma teekonda. Tee peal peatusin Odaätsi karstiallikaid vaatama. Sõitsin ka Pidula kalakasvandusest mööda. Seal oli pargitud hulgaliselt kalleid välismaiseid sõiduautosi ja dzhiipe. Teepealt oli näha kuidas uusrikkad püüdsid tiigist forelle, kuid mina kahjuks ei ole miljonäri väimees ja ei hakkanudki seal peatuma. Väib-olla et mul õnnestub kunagi saada ka miljonääri väimeheks. Eks siis rikas äi ostab mulle dzhiibi.

     red2_b3.gif     red2_b4.gif

1